VIIS KÜSIMUST JAREK KASARILE

Reedese kontserdi eel küsisime Jarek Kasarilt mõned küsimused ja jagame tema mõtteid ka teiega.

Ehk annavad tema vastusted aimu, mis talle praegu olulisena tundub ja kuidas Jarek ise oma loomingusse suhtub.

🔸 Oled öelnud, et su muusika sünnib sageli argistest tähelepanekutest ja inimlikest olukordadest. Kui peaksid viimase aja elust välja tooma ühe hetke, mis kindlasti vääriks laulu sisse jõudmist – mis see oleks ja miks?

Tegelikult on nii, ma olen viimasel ajal jätnud igasugu argiste tähelepanekute kasutamise oma lauludes ja mõtisklen üldfilosoofilisemate asjade üle. Elu ja surm, armastus ja muidugi ootamatu vananemine.

🔸 Sinu eelmise Teater TEMUFI kontserdi järel jäi kõlama mõte, et see maja ja publik loovad justkui erilise ruumi kuulamiseks. Mis teeb sinu jaoks ühe esinemiskoha või publiku tõeliselt lähedaseks?

Eriti hea kui esinemiskohaga või publikuga on mingi isiklik suhe. Temufiga on ju lihtne, sest esinemiskoha ühe looja, Peebuga, me tegime Endlas muusikali Oliver, mille muusika sai isegi linti lauldud eelmise aasta lõpus. Lisaks on Peebule ikka hea külla tulla. Samuti on mul Viljandi ja Mulgimaaga palju kummalisi kogemusi ja segaseid tundeid, millest on laulude vahele hea rääkida.

🔸 Sinu loomingus põimuvad tihti huumor ja melanhoolia ning kõrvaltvaatajana jääb mulje, et just need kaks aitavad Sul maailma tasakaalus hoida. Kuidas Sa ise tajud seda tasakaalu praegu, kui maailm meie ümber on täis kaost ja müra?

Tihti mõtlen, et küll mul on ikka vedanud, et saan niimoodi vabalt musaga tegeleda, sest see aitab mul küsimuses mainitud kaose ja müra eest põgeneda. Nali ja kassimine on lihtsalt maitse asi. 

🔸 Kas Sul on mõni täiesti tavaline asi, mis Sind alati rõõmustab või rahustab, kui elu kisub liiga lärmakaks – olgu see hommikukohv, jalutuskäik või mingi kummaline rituaal?

Jalutamine ja üldse igasugune kiirem liigutamine on hästi kasulik, sest siis tulevad ka head ideed ja üldse mõtled kuidagi helgemalt. Nii saab praegu ka parima sügise kogemuse. Kõige halvem asi, mida endaga teha on niisama toas diivanil vedeleda, sest siis, vähemalt mul, hiilivad kohe pahad mõtted ligi ja ei jäägi muud üle, kui neist lahti saamiseks uinuda.

🔸 Mis on see, mida Sa loodad, et kuulaja Sinu kontserdilt endaga koju kaasa võtab – mõne mõtte, tunde või hoopis vaikuse?

Ikka mingi rahulolu või lausa õnnetunne võiks peale kontserti ju jääda. näiteks ma ise käisin just ansambel Lonitseera kontserdil ja olin pärast nii vaimustunud ja õnnelik, et kodumaal selliseid bände on, kes viitsivad nii palju vaeva näha, et kuulajale seda õnnetunnet pakkuda. Ideaalis iga kontsert võiks olla eriline ja kordumatu. See tähendab, et kohapeal võiks sündida midagi, mida ette ei planeeritud.

🎶 Jarek Kasari autoriõhtu „Kui need seinad suudaksid vaikida“ juba sel reedel TEMUFI teatrimajas. PILETID